Liitus: 06.05.2008 Foorumis: Praegu Postitusi: 5987 Asukoht: Tallinn
Steve Jobs Võib öelda, et Apple ajalugu algas juba sellest, kui sündis Steve Jobs. Jobs'i bioloogilised vanemad olid olukorra ees, kus nad ei suutnud ise lapsega toime tulla, sellepärast otsustasid nad oma poja ära anda.
Bioloogiliste vanemate tingimuseks oli, et perekond, kes nende poja adopteerib, peab olema kõrgelt haritud. Õnneliku perekonna isa oli jurist ja ema oli koduperenaine, kuuldes aga, et sündis poeg, nad loobusid ja ütlesid, et soovisid hoopis tütart. Seepeale võeti kiiresti ühendust järgmise perekonnaga. Perekonnale seletati ära, et sündis poeg ja bioloogilised vanemad soovivad, et perekond oleks kõrgelt haritud - nad olid nõus ja adopteerisid lapse.
Hiljem uuris poisi bioloogiline ema välja, et tulevane ema ei ole lõpetanud ülikooli ja isa ei ole lõpetanud keskkooli ning keeldus kirjutamast alla vajalikele dokumentidele. Mõned kuud hiljem jõudsid nad kokkuleppele, kui uued vanemad lubasid, et nende poeg läheb ülikooli. Ema (Clara Jobs) ja isa (Paul Jobs) panid lapsele nimeks Steven Paul Jobs.
Keskkooli ajal külastas Steve paljusid loenguid, mis toimusid HP (Hewlett-Packard) kontoris. Peagi võeti ta tööle HP-sse hooajalise töötajana ja seal sai Jobs tuttavaks endast viis aastat vanema noormehega, Stephen Gary Wozniak'iga.
1972. aastal suundus Steve õppima Oregoni osariiki Reed'i Kolledžsisse. Õpingud ülikoolis kestsid vaid ühe semestri - Steve otsustas, et see ei ole tema jaoks. Peale väljalangemist otsustas ta külastada vaid neid loenguid, mis pakkusid temale huvi, nt. kalligraafia. Steve on ise öelnud järgnevat:
Steve Jobs Kirjutas:
Kui ma ei oleks neid loenguid külastanud, siis ei oleks Mac omanud mitmeid erinevaid fonte, proportsioonis tähevahesid jne.
Apple Algusaastad 21-aastane Steve Jobs, 26-aastane Steve Wozniak ja 42-aastane Ronald Wayne asutasid ettevõtte "Apple Computer“ 1. aprillil 1976, et hakata müüma Apple I arvutit. Apple I oli käsitsi ehitatud Steve Wozniaki poolt ja nägi ilmavalgust Homebrew Computer Club üritusel. Müük algas sama aasta juulis ja hinnaks oli $666,66 USD. Registreerides korporatsiooni otsustas Ronald Wayne oma osaluse firmas tagasi müüa Steve Jobsile ja Steve Wozniakile kõigest $800 USD eest.
Luues korporatsiooni tuli poistele appi Soome päritolu multimiljonär Mike Markkula, kes investeeris firmasse $250 000 USD. 1977. aastal tõi Apple turule oma järgmise arvutimudeli - Apple II. Pööre oli revolutsiooniline, kuna arvuti võimaldas kasutada värvilist ekraani, sel oli klaviatuur ning arvutiga sai ühendada lisaseadmeid.
1979. aasta detsembris külastasid Apple töötajad koos Steve Jobs'iga Xerox'i uuringutehast Palo Altos, et näha nende uut arvutit Xerox Alto. Xerox andis Apple'le juurdepääsu nende tehasesse kolmeks päevaks, vastutasuks said nad võimaluse osta kuni 100 000 aktsiat hinnaga $10 USD aktsia kohta. Jobs oli koheselt vaimustuses nende graafilisest kasutajaliidesest ja hiirest, ta oli veendunud, et ükski tulevane arvuti ei saa ilma nendeta hakkama.
1980. aasta detsembris alustati Apple aktsiate avalikku pakkumist, tänu sellele tekkis koheselt ca. 300 uut miljonäri. Mitmed riskikapitalistid võtsid oma raha koheselt välja ja hakkasid oma uusi miljoneid ja miljardeid nautima.
Piraadid ja erimeelsused
Jobs töötas järgmise arvuti, Apple Lisa kallal aastail 1978 kuni 1982, kui ta tagandati Lisa meeskonnast erimeelsuste tõttu. Jobs sai järgmiseks projektiks Macintoshi. Tekkis firmasisene sõda Lisa meeskonna ja Jobs'i piraatide vahel, sõja võitjaks osutub see, kes lansseerib oma arvuti esimesena ja päästab Apple. Võitjaks osutus Lisa meeskond, kuid arvuti ei olnud edukas oma suure hinna ja vähese tarkvara pärast. Apple Lisa sai nime Steve Jobs'i tütre (Lisa Brennan-Jobs) järgi, Jobs ise ei tunnistanud oma isadust veel aastaid pärast tütre sündi.
1983. aastal palkas Jobs Apple uueks tegevjuhiks John Sculley, kes oli varasemalt PepsiCo tegevjuht. Apple alustas Macintoshi müüki 1984. aastal koos imetlusväärse reklaamiga "1984", reklaami näidati vaid ühe korra ja seda tehti Super Bowl'i vaheajal.
Macintosh müüs hästi, kuid oli ikka väga kallis ja vähese tarkvara toega.
1985. aastal tekkis tüli Jobs'i ja Sculley vahel, kes oli Apple palgal olnud vaid 2 aastat. Apple'i juhatus oli Sculley'ga samal arvamusel ning Jobs'ilt võeti ära juhtimiskohustused. Jobs lahkus Applest ja asutas firma NeXT. Peale seda algas Apple langus, Apple suurteks klientideks olid paljud California koolid, kuid enamjaolt lõppes ka nende klientuur seal, va. väike fännipoiste kogukond.
1994. aastal kaebas Apple kohtusse Microsofti, kuna nad hakkasid kasutama väga sarnast kasutajaliidest, kui oli kasutusel Apple Lisa'l. Apple kaotas kohtus. Firma sai endale uue tegevjuhi, Michael Spindler'i.
Taassünd 1994. aastal alustas Apple koostööd IBM'i ja Motorolaga sooviga luua uus PowerPC platvorm, mis kasutaks IBM'i ja Motorola riistvara ja Apple tarkvara. 1996. aastal sai Apple endale järjekordse tegevjuhi, Gil Amelio. Uus tegevjuht vallandas palju inimesi ja üritas Mac OS'i parandada, kahjuks edutult. Amelio nägi, et Jobs on arendamas uut operatsioonisüsteemi NeXTSTEP ja otsustas Jobs'i firma NeXT ära osta. Jobs'i tööks oli olla nõuandja. 1997. aastal tagandati Amelio firmast ja ajutiseks tegevjuhiks sai Jobs. Sama aasta Macworld Expo'l teatas Jobs, et Apple alustab koostööd Microsoftiga, et tuua Office tarkvara ka Mac'ile. Lisaks sellele investeeris Microsoft Apple'sse $150 miljonit USD aktsiate näol (hääleõiguseta aktsiad).
Tagasi kasumlikuks Apple tuli välja uue lauaarvutiga iMac mille disainis Jonathan Ive. Arvutis olid kasutusel kaasaegsed tehnoloogiad ja ainulaadne disain. Esimese viie kuuga müüdi 800 000 iMac'i ja firma oli taaskord kasumlik. Apple ostis ära hunnikus firmasid, kes olid loomas imetlusväärset tarkvara. 2001. aastal tuli välja uus Mac OS X, mis kasutas paljusid NeXTSTEP'i funktsioone. Avati esimesed Apple Store'd ja toodi müügile esimene iPod. Esimese kuue aastaga müüdi üle 100 miljoni iPod'i. 2003. aastal tuli Apple turule iTunes Store'ga, mis tõi turule $0,99 USD maksvad muusikapalad, 19. juuni 2008 seisuga oli iTunes Stores sooritatud üle 5 miljardi allalaadimise.
Intel ja iPhone 2005. aasta WWDC konverentsil tutvustas Jobs Apple üleminekut Inteli protsessoritele. 2006. aasta alguses tulid välja uued MacBook Pro'd ja iMacid koos Inteli protsessoritega. 2006. aasta augustiks kasutasid kõik Apple arvutid Inteli protsessoreid, aasta varem, kui nad seda esialgu lubasid. Apple tutvustas Boot Camp tarkvara, mille abil saab Mac'ile installida Windowsi. 2007. aasta Macworld Expo'l tutvustas Apple, et nad muudavad oma ärinime "Apple Computer, Inc." pealt "Apple Inc." peale. Samal üritusel tuli Apple välja ka iPhone ja Apple TV'ga. 2007. aasta kevadel teatas Apple, et lõpetab DRM lugude müügi iTunes Stores ja edaspidisest saab iTunes Store poest soetatud muusikat laadida ka teiste tootjate MP3-mängijatele. 2008. aastal tuli Apple välja App Store'ga, mille abil müüakse kolmandate tootjate poolt arendatud rakendusi iPhone ja iPod Touchi omanikele. Esimese kuuga müüdi App Store's 60 miljonit rakendust ja igapäevane käive oli ca. $1 miljon USD. 2009. aasta alguses võttis Jobs 6-kuulise tervisepuhkuse, firma edu jätkus ka ilma Jobs'ita. Tegevjuht naases Apple'sse 2009. aasta suvel.
iPad 27-ndal jaanuaril 2010. esitles Apple uut revolutsioonilist toodet iPad. Seadme kohta levisid erinevad kõlakad juba aastast 2001, ning lõpuks esitleti seda spetsiaalsel pressiüritusel. Toode on sedavõrd uudne, et mitmed analüütikud on väitnud, et sellest saab tehnikamaailma järgmine iPod. Toode mida hakkavad kõik teised arvutitootjat järgi tegema.
Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis
